Keskkonnategurid, nagu sünnitus (keisrilõige), toitumine ja antibiootikumide kasutamine mõjutavad imiku seedesüsteemi ja immuunsust. Need võivad põhjustada imiku soolestiku mikrobiootas muutusi, mida nimetatakse düsbakterioosiks ehk düsbioosiks. Sellisel juhul on vähenenud heade bakterite kogus soolestikus, mis mõjutab imiku immuunsüsteemi arengut ja see võib olla isegi allergiate tekke aluseks.

Pre- ja probiootikumid ehk sünbiootikumid omavad tähtsat rolli soolestiku mikrobioota kujunemise protsessis. Mitmed uuringud näitavad, et sünbiootikumid mõjuvad soodsalt nendele imikutele ja lastele, kellel on allergia tekkimise risk või neil on juba tekkinud mõni allergia.

Probiootikumid on soodsa toimega bakterid. Maksimaalse kasu saamiseks soovitatakse samaaegselt kasutada nii prebiootikume kui ka probiootikume. Nende kasutamine eraldi nii efektiivne ei ole. Allergilistel imikutel on sageli soolestiku mikrobiootas düsbioos. Võrreldes tervete rinnapiima toidul imikutega on allergiliste imikute soolestikus vähem häid bifidobaktereid ja laktobatsille.

Probiootikumid

Probiootikumid on soodsa toimega bakterid, mis stimuleerivad immuunsüsteemi. Lehmapiimavalgu allergiaga laste jaoks on  eriti oluline, et probiootikumid ei sisaldaks lehmapiimavalgu jääke (tavaliselt kasvatatakse probiootilisi baktereid lehmapiima keskkonnas). Bifidobaktereid leidub ka rinnapiimas ja need omavad soodsalt toimet lapse soolestiku mikrobiootale.

Prebiootikumid

Need on ained, mis on headele bakteritele toiduks ja soodustavad nende kasvamist, mõjutades niiviisi otseselt või kaudselt soolestiku mikrobioota vahendusel immuunsüsteemi ning seeläbi ka allergiate teket ja kulgu. Prebiootikumid on galaktooligosahhariidid ja fruktooligosahhariidid. Imikud saavad prebiootikume rinnapiimaga või imikutele mõeldud piimasegudest.

Lehmapiimaallergia © 2019. All rights reserved.